Krete “Standardid” blogi
Just another WordPress.com weblogRühmatöö
Rühmatöö osutus väga arendavaks ja huvitavaks. Leidsin ka väga huvitava programmi Articulate erinevate ülesannete tegemiseks, kuigi tegemist on tasulise programmiga. Tänud kõigile, neile kellega koos saime rühmatöö valmis kui ka kõigile teistele, kes oma rühmatöö teadmisi meiega jagasid.
NB! Kes tahab teha juhendeid koos selgitavate tekstidega, siis on olemas üks tasuta ja tõeliselt lahe programm Wink. Seda on väga lihtne kasutada ja tulemus on professionaalne/ilus
8 kodutöö: Õpidisaini spetsifikatsioon IMS LD
Selle nädala ülesandeks tuli katsetada mingi lihtsa paarist tegevusest koosneva õpitegevuse kirjeldamist LAMS abil. Kuna kodulehekülgede ja testide loomisega olen päris palju ka ennem kokku puutunud, siis sellise keskkonnaga nagu LAMS, tutvusin esimest korda. Sellepárast meeldis antud ülesanne kõige rohkem. Mis mulle veel meeldis, et LAMS kui keskkond tundus väga lihtne ja aruasaadav. Mis peamine, ei tekkinud probleeme.
Kui oleksin õpetaja, siis teeksin kindlasti mõne tunni jaoks selles keskkonnas õppematerjali.
Mulle väga, väga meeldis.
Õppematerjali nimi on Arvuti klaviatuur
6 Kodutöö: küsimused ja testid
Tore oli jälle jõuda Hot Potatoesí juurde, sellega olen oma elus pikka aega tihedalt kokku puutunud. Lihtne ja kiire!
Lõin Hot Potatoes keskkonnas IMS QTI standardi järgi Simple Items’i tüüpi ülesande.
Samuti sai loodud rühmatöö käigus veidike erinevaid ülesandeid. Ülesanne veebis.
Siinjuures ei saa jätta mainimata, et leidsin oma arvuti kõvakettalt paar ülesannet, mis mulle väga meeldivad (ärge testide sisule kontsentreeruge, sest need ei ole lõplikud versioonid, viimaseid ei leidnud üles:)
test 1 (ajalise limiiidiga)
5 Kodutöö: SCORM sisupaketid
Selle nädala ülesandeks on katsetada SCORM paketi loomist ja käivitamist SCORM mängijas.
Lõin SCORM paketi Exe programmi abil. Sain ka SCORM paketi eksporditud ja playeriga tööle. Kuigi minu videotelt on kadunud play/pause nupud.
Üks probleem exe’ga, mille veel leidsin: SCORM paketti ei saa eksportida kataloogi, kus on täpitähed.
Erinevaid võimalusi SCORM pakettide loomiseks ja tehtud tulemuste vaatamiseks soovitan vaadata meie rühmatöö kokkuvõtet
4 kodutöö: metadata elemendid
Selle nädala ülesandeks oli siis tutvuda IEEE Learning Object Metadata standardiga (PDF) ning Euroopa üldhariduskoolide õpiobjektide repositooriumidele mõeldud LRE Application Profile 3.0 rakendusprofiiliga (PDF) ning pakkuda välja nimekiri metaandmete elementidest, mis oleks ühelt poolt piisav kuid teiselt poolt mitte liiga keeruline keskmise kooliõpetaja jaoks. Olles ka isa olnud õpetaja, pean mainima, et igasuguste ülesannete, huvitavate mängude loomine ja uute võimaluste otsimine võttis kohutavalt palju aega, nii et lähtusin mõttest: ” Mida vähem, seda parem”. Kui näeksin nimekirja, kus tuleb määrata 20 elementi, siis arvatavasti loobuksin kohe, kuid kui mulle vaataks vastu 10 elementi, ei tunduks asi esialgu nii hrimutav.
Panin kirja põhilisemad elemendid minu jaoks. Tegelikult on kogu see teema kahe otsaga: mida rohkem kirjas on, seda parem pärastiseks ja teiseks, mida vähem peab kirja panema, seda rohkem ka midagi kirja pannakse. Osa välju võiks olla automaatselt täidetavad ja osadel peaks olema võimalus valida sobiv variant valikukastist. Kindlasti peaks olema igal elemendil nn help koos näidetega.
Kohustuslikud:
1.2 Title – pealkiri
1.3 Language – keel
1.4 Description – kirjeldus
1.5 Keyword – peaks olema, et otsinguid kergendada
5.6 Context – kellele mõeldud (võiks tulla välja ka see kas mõeldud õpetajatele või õppuritele)
5.7 Typical Age Range
5.8 Difficulty
5.2 Learning Resource Type – kas ülesanne, jutustus jne
5.9 Typical Learning Time – peaks olema kindlasti kirjas õppmaterjali “kestvus” ehk kas on mõeldud üheks 45 tunniks, mitmeks tunniks
2.2 Status – võiks olla kasutusel, sest näiteks luues õppematerjali esimest korda oleks ta draft ja alles siis kui esimesed õpilased on selle järgi õppinud muutub ta natukenegi materjaliks, mida võiks teistega jagada. Tegelikult on see element hädavajalik, sest kui lisatakse oma materjal üles kuhugi keskkonda on väga vajalik teada, kas see on kasutuskõlblik. Iseasi on see, mida keegi kasutuskõlblikuks peab.
2.3 Contribute -loojad
2.3.3 Date
4.4.1.2 Name(Name of the required technology to use this learning object) ja 4.4.1.1 Type – midagi taolist võiks olemas olla, sest õpetajal on vaja teada, näiteks kas ülesande lahendamiseks läheb õpilasel vaja kindlat tarkvara ja kas see on vabavara. NB! kindlasti peaks olema kirjas, kas antud programmon vabavara.
6.2 Copyright and Other Restrictions
Vabatahtlikud
1.5 Coverage – (vajalik näiteks ajalooõpetajatel)
4.1 Format – võiks olla ju kasutatav, kuigi enamus materjali on segu mitmest tüübist
Nüüd sai välja toodud mõned põhilisemad metaandmete elemendid, kindlasti võik neid olla rohkem…
3 Kodutöö: õpiobjekt
Selle nädala ülesandeks oli siis luua õppematerjal, kasutades selleks üht vahendit: LeMill, eXe,Connections
Mõtlesin tõsta siis ühte keskkonda kunagi loodud Exceli juhendi(tekst, videod, pildid) ja ülesande. Mõlemad olid realiseeritud html(natuke oli kasutatud ka javascripti) kujul.
Alustasin Lemill’i keskkonnast, kuid pidin kahjuks ruttu pettuma. Kasutasin Firefox baruserit. Miskipärast kaotas tekst oma esialgse kuju, kuigi HTML redigeerimise vaates oli kõik õige. Sain ka ruttu aru, et ühes tekstiblokis teksti ja tabeli loomine on peaaegu võimatu. Tabeli loomise nupp ei tahtnud kohe kuidagi töötada (töötas ainult siis, kui on tekstiblokis kõige esimene- see aga on väga limiteeriv). Samuti klõpsates HTML nupule, siis enamus juhtudel see ei töötanud. Samuti märkasin, et vahepeal visati mind redigeerimise vaatest välja. SWF faili lisamine ka ei andnud mingit tulemust, lihtsalt tühjus ja kui tahtsin lisada pilti teksti keskele, siis salvestades pilt kadus ja nii korduvalt. Loobusin ja proovisin siis teha ülesande, ka seal jäin üsna ruttu jänni, sest tehes mitmikvalikuga küsimuse tekitas ta ühe tühja valiku, kuigi põhjust selleks polnud. Kuna minu arvutis antud vahendi kasutamine kahjuks tekitas rohkem probleeme kui rõõmu, siis proovisin järgmist vahendit.
Siis võtsin kasutusele Exe, kuid kahjuks selle töötamiseks pidin AVG viirusetõrje maha võtma aga tehtud ta sai. Kuigi ka Exe’s on omad probleemid, kui näiteks tabelit või pilti liigutada, siis muudab ta koodi nii, et tabel on teksti sees, pildi puhul võib see ju olla asjalik, küll aga mitte tabeli korral.
Exe iseenesest on tore programm ja pealegi tasuta, kuigi ma ei saa siiani aru, miks ta ei tööta, kui mul on AVG viirusetõrje peal. Otsisin küll igalt poolt, kuid lahendust ei leidnud. Ju on põhjus minu uues arvutis
1 Tunniülesanne
Hindasime veebilehte http://www.koolielu.edu.ee/ortograafia
Interactivity Type – mixed
Learning Resource Type – exercise, table, narrative text, lecture
Interactivity Level - very low
Semantic Density – low
Intended End User Role – learner
Contex – school, training
Typical Age Range -gümnaasium
Difficulty- easy
Typical Learning Time -
Description -Riikliku õppekava õigekirjakursuse abimaterjaliks, gümnaasiumi eesti keele struktuurikursuse sõnaliikide teema omandamiseks, igale keelehuvilisele õigekirjaoskuse testimiseks ja parandamiseks
Language – ee
2 Kodutöö: Veebilehe analüüs
Nagu ennem sai juba mainitud olen Macromedia Dreamweaveri abil teinud mõned koduleheküljed.
Nüüd tekkis huvi proovida, et mida validaator mõne minu loodud html lehekülje kohta ütleb. Kartsin kõige hullemat, kuid tulemus üllatas mind. Alustasin 13 vea ja 2 hoiatusega. Proovisin siis oma tehtud lehekülge muuta ja kirja panna, mis vead esinesid:
1. DOCTYPE puudu – jäi veel 20 viga
<!DOCTYPE HTML PUBLIC “-//W3C//DTD HTML 4.01//EN”
“http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd”>
2. img on alt märksõna määramata – jäi veel 16 viga
3. Siis märkasin, et järelejäänud vead olid kõik seotud sellega, et strict ei lubanud teatud atribuute, mida ma kasutanud olin, seega muutsin DOCTYPE’i
<!DOCTYPE HTML PUBLIC “-//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN”
“http://www.w3.org/TR/html4/loose.dtd”>
4. Alles jäi 8 viga ja kõik seotud atribuutidega(margin top jne), mida HTML 4.01 ei toeta. CSS ma ei kasutanud, sest tol ajal ei olnud see veel “kuum” sõna ja ka antud kodulehekülg on suhteliselt väiksemahuline
2 Kodutöö: Veebilehekülg
Kõige esimesena puutusin veebilehekülgede loomisega kokku TTÜ’s, antud ajal ei olnud standarditest peaaegu midagi juttu, tuli lihtsalt kontrollida, et lahendus töötaks populaarsemate brauseritega.
Pärast seda sai töö raames ka kodulehti loodud, kasutades Macromedia Dreamweaver’it. Sellest ajast on antud programm tundunud väga imelise programmina, mille abil saab luua lihtsalt ja kiirelt luua kodulehekülgi. Dreamweaver’i poolt loodud kood aga üldjuhul ei taha hästi valideeruda, kahjuks.
Tegin siis väga primitiivse kodulehekülje. Kuid probleeme valmistas see, et esialgu vaatasin HTML spetsifikatsioone ja siis ei saanud aru, miks minu XHTML fail ei valideeru, aga õnneks sain ikka aru, et jälgin valet spetsifikatsiooni.
Kahju, et WordPressis ei saa http://box.net/widget/ kasutada postituses.
I Kodutöö: Erik Duval’i artikkel
Minu mõtted pärast artikli “Learning Technology Standardization:Making Sense of it All” lugemist.
Märksõna: Kust kõik alguse sai?
Infotehnoloogia pideva arengu käigus tekkis paratamatult ka vajadus, nii tavakasutajate ja ka erinevate äriorganisatsioonide seas, standardite järele. Kui esialgu olid standardid kehtivad ühe firma toodetele, siis ühe rohkem sai jõudu veendumus, et on vaja ühtset “keelt” ka erinevate äriühigute toodete omavaheliseks suhtluseks. Nüüd, juba aastakümneid tagasi tundus olevat kahte tüüpi ärijuhte: 1) ühed, kes olid oma toote väga jõuliselt turule toonud ja seega keskendusid esialgu, rõhutan et esialgu, oma toodete põhistele standarditele (hea näide: Microsoft) 2) teised, kelle toode ei olnud niivõrd populaarne ja seega olid sunnitud oma toodet standardiseerima mõne teise populaarsema tootja toote standarditega, et ka nende enda toodet rohkem kasutataks.
Märsõna: Miks standardid?
Võib väita, et standardid kindlasti suurel määral kergendavad peaaegu iga inimese elu. Kui isik on aga tootja rollis, siis võib mõte teatud standardite jälgimisest olla esialgu aga frustratsiooni tekitav, sest olgem ausad, teatud standardi järgimine või uue loomine nõuab palju aega. Kuid mis teeb standardist standardi? See kui keegi seda ka kasutab ehk tegemist peab olema ennekõike de facto standardiga, mis on ühtlasi ka de jure. Kõik sõltub inimestest.
Märsõna: Standardi loomise protsess
Võib mõista, et paljudel juhtudel saavad standardid alguse spetsifikatsioonidest. Et valmiks niiöelda terviklik ja hästi toimiv standard, peab ka standard läbima iga toote jaoks vajalikud protsessid (analüüs,disain, testimine jne), mis iseenesest on igaühele arusaadav.
Märsõna: Organisatsioonid
Iga uue temaatika arenedes muutub see ka teataval määral ühe keerulisemaks ja segasemaks, nii tundub mulle esialgu ka standardite puhul. Nagu ka artikli kirjutaja väidab, on sadu erinevaid organisatsioone, kes tegelevad spetsifikatsioonide ja standarditega ning seda juba aastal 2004. Antud hetkel ei oska erinevate organisatsioonide rollidest ja nende olemasolu vajadusest eriti midagi arvata, loodan et kursuse käigus muutub see pilt minu jaoks veidikenegi selgemaks.
Kokkuvõte
Peab tõdema, et standardid on vajalikud igas eluvaldkonnas, kuid nende loomine ja järgimine tundub mulle ennekõike vaevalist lisatööd. Kuigi peaksin vist ütlema, et ka mina tahan, et “maailmas oleks parem elada” ja seega peaks ka standardite järgimise ja loomise protsess ennast pikemas perspektiivis ära tasuma.
